• Katrin Saare - Hopa TV

Miks me üle sööme ja kuidas ennast peatada

Updated: Mar 24, 2019

Ülesöömisel pole tihtipeale mitte midagi tegemist toiduga. Me sööme üle, sest see, mille järgi me tegelikult näljased olema, ei ole kättesaadav.

See mille järgi vajadust tunneme, ei ole koogitükk või pizza vaid hoopis enesetunne. Tahame leevendada tööl tekkinud stressi, vabaneda pingetest, mis on tekkinud suhetes oma lähedastega, leevendada üksindust, kurbust, väsimust ja ärevust. Kiireks lahenduseks pöördume toidu poole, sest siis tunneme hetkeks, et kõik on hästi ja hea on olla. 


Kui sööme üle, siis tihtipeale ei olegi meil nälg toidu järele vaid nälg hoopis positiivsete emotsioonide ja hea enesetunde järele.”

Aga see ei kesta kaua, sest kui kõik toit on otsas, pole need sügavamad põhjused, miks üle sõime kadunud ja sinna on lisandunud juurde süümekad ja pettumus, et jälle ei suutnud endale kindlaks jääda.


Emotsionaalse söömise põhjused


Emotsionaalset söömist saad eristada füüsilisest näljast:

  • emotsionaalne nälg tekib äkki, füüsiline tekib järk-järgult;

  • emotsionaalse söömise korral ihaldame mingit kindlat toitu;

  • emotsionaalse nälja korral tahame seda rahuldada otsekohe;

  • kui sööme, et rahuldada emotsionaalset vajadust, siis tõenäoliselt sööme edasi isegi siis, kui kõht saab täis;

  • emotsionaalne söömine võib tekitada hiljem süütunnet.

Üheks suurimaks emotsionaalse söömise põhjustajaks on stress. Stressis vabaneb meil hormoon nimega kortisool, mille ülesanne on Sind välja tuua stressirohkest olukorrast ja vanasti tähendas see võitlemist või põgenemist. Kortisool tõstab su veresuhkru taset, et anda sulle nendeks tegevusteks energiat. See ütleb su kehale, et energiavarusid on vaja kasutada ja taastada ning just energiatihedate toitudega. See panebki meid nö lohutustoitusid tahtma. Need on toidud, mis sisaldavad suures koguses suhkrut ja rasva. Ehk kui haarad järgmise burgeri järele, siis siin pole tegemist sellega, et sul pole tahtejõudu vaid sa pead sisuliselt looduse poolt paika pandud mehhanismidele vastu hakkama.


Kuidas vältida emotsioonidest tulenevat ülesöömist


Kõigepealt tuleb jõuda jälile, mis just Sinu puhul ülesöömist põhjustab. Kui tekib teadlikus oma tunnetes ja suudad ennast kõrvalt vaadata, oled astunud juba suure sammu edasi. Me ei saa muuta ega tegeleda ühegi põhjusega, mille olemasolust me teadlikud ei ole. Ehk mille järgi Sa tegelikult näljane oled? On see tunnustus tööjuures? On see läheduse vajadus? Vajadus olla mõistetud? On söömine viis vähendada ärevus ja pinget? Neid põhjuseid võib olla mitmeid ning igaühel on need erinevad. Mõtle korraks, mis olukordades Sa kõige tihedamini kipud üle sööma ja mis emotsioonid Sind siis valdavad? Või järgmine kord kui avastad, et oled jälle mitu pakki šokolaadi ära söönud, siis selle asemel, et masendusse langeda, küsi endalt, miks see nii juhtus? Mida Sa tegelikult tahtsid?


Kui saad jälile, mis Sinu põhi triggerid on, alles siis tekib Sul võimalus hakata neid kontrollima ja lahendama. Kui need põhjused ei ole päevapealt lahendatavad, nt mitte rahuldust pakkuvalt töölt pole võimalik kohe lahkuda, siis selleks hetkeks, kui stress jälle üle pea kasvab ja tunned tohutut vajadust terve külmkapp tühjaks süüa, siis proovi end peatada ja leida endale asendustegevus, mis sama moodi tekitaks head emotsiooni. Vii mõtted mujale – tee trenni, mine jalutama, joo tass teed, kuula muusikat, loe raamatut või räägi sõbraga, mis sulle muret teeb. Vali tegevused, mis tekitavad Sulle heaolu tunnet ja aitavad stressi leevendada. Nii kui Sul enesetunne paraneb kaob ka vajadus liigse söögi järele.


Kui saad jälile, mis Sinu põhi triggerid on, alles siis tekib Sul võimalus hakata neid kontrollima ja lahendama.

Ülesöömist põhjustavad teised tegurid


Alati ei ole ülesöömise taga peidus emotsioonid vaid meie toitumisharjumused:

Sööd liiga kiiresti – uuringud on näidanud, et täiskõhu tunde signaali ajusse jõudmiseks võib kuluda kuni 20 minutit. Ehk kui Sa sööd kiiresti, siis on väga lihtne üle süüa. Proovi süüa aeglasemalt, naudi toitu ning sellega vähendad oluliselt toiduga tarbitavat kaloraazi. Kaloraazi vähendamisel aitab kaasa ka väiksem taldrik, sest söömine algab silmadega ja kui näed, et taldrik on kuhjaga täis, siis tundub ka kogus suurem ja rohkem kõhtu täitev ning petad oma aju ära.


Sööd rämpstoitu – Meie kehad vajavad täisväärtuslikke toitaineid, et elus püsida. Kui sööd toite, kust on neid keeruline kätte saada, siis keha nõuab toitu juurde, et ka nendest ebatervislikest valikutest saada kätte vajalik. Vaata üle oma menüü ja mõtle, kas saad kätte kõik vajaliku.


Jood vähe vett – Keha annab Sulle märku näljast ja janust väga sarnaselt. Kui Sa ei tarbi piisavalt vedelikku, siis võid avastada ennast näksimas ja valdab tunne, et tahaks midagi, aga ükskõik mida sööd, siis pole see õige. Sel hetkel pole Sul võibolla nälga vaid hoopis janu. Ehk vahest piisab klaasi vee joomisest, et näljatunne kaoks. Enne kui asud külmkapist toitu otsima veendu, kas tegemist pole hoopis vedeliku puudusega.


Tervislik toitumine ja liikumine on elustiil. Siin ei ole kiireid lahendusi. Tee iga päev natuke paremaid valikuid ja püüa toitumise ümbert stress ära kaotada. Mõtle läbi oma triggerid ja miks soovid üldse paremaid toitumise valikuid teha. Kui need paika saad, siis tulevad ka tulemused.


Kui teema Sind huvitab, siis loe lisaks meie artiklit: "Kuidas saada välja dieetitamise nõiaringist?" , kus kirjutame pikemalt dieeditamise ohtudest ja nõiaringist.

Hopa Fit 
Estonia
info@hopatv.ee
© 2020 Hopa TV